Autor:
Romet Peedumäe

Edukuse keemiline valem - ülevaade 71. keemiaolümpiaadi lõppvoorust

Tartu Ülikooli Chemicumis toimus 16.–17. märtsil 71. Eesti keemiaolümpiaadi lõppvoor, kuhu olid kutsutud olümpiaadi piirkonnavoorus ja keemia lahtisel võistlusel eduka tulemuse saanud õpilased. Tänavu võistlesid omavahel 97 õpilast 9.–12. klassidest. Olümpiaadi avasõnad pidas uus Keemia Instituudi direktor Piret Pikma, kes kutsus noori keemiat õppima. 

9.–10. klassi vanuserühmas osales kokku 50 õpilast, kellel tuli üheksast eriteemalisest võistlusülesandest lahendada kuus meelepärasemat ülesannet. Õpilastele pakkusid enim huvi joodiühendite äratundmine, spektrofotomeetriline kofeiinisisalduse määramine kohvis, eriliste booriühendite keemilised omadused ning magusaine aspartaami hüdrolüüsiprodukti tõestamine. Seejuures osutusid nii 9. kui ka 10. klassis lahendatavusprotsendilt edukaimateks joodiühendite ülesanne ning booriühendite ülesanne (üle 80% lahendatavus mõlema ülesande puhul). Ilmnes, et komplekti keerukaim ja pigem vähepopulaarne ülesanne oli veesisalduse määramine Karl–Fischeri tiitrimismeetodil, mille lahendatavusprotsent jäi mõlemas klassis alla 40%. Pildil on näidatud õpilaste tagasiside ülesannete meeldivuse kohta. Üks meeldivamatest oli ülesanne basseiniveest.

Image
Ülesannete meeldivuse diagramm

11. ja 12. klassi komplekt koosnes kuuest ülesandest ning pakkus õpilastele põnevaid väljakutseid mitmetest erinevatest keemia valdkondadest. Kuna kahel viimasel aastal on õpilased tungivalt soovinud näha komplektis rohkem orgaanikat, võtsid autorid tagasisidet arvesse ning selle tulemusena sisaldasid tänavu koguni viis ülesannet kuuest erinevaid aspekte orgaanilisest keemiast. Kõige meeldivamaks osutus vanemas rühmas krüsanteemides sisalduva loodusliku ühendi laboratoorsele sünteesile keskenduv ülesanne, millele järgnes meeldivuselt komplekti sissejuhatav ülesanne lahustuvuskorrutistest. Väga hea tagasiside pälvisid ka ülesanne supramolekulaarkeemiast ning kahe tuntud joodil põhineva oksüdeeriva reagendi, naatriumperjodaadi ja Dess-Martini perjodinaani sünteese kirjeldav ülesanne. Suurimaks väljakutseks osutus aga põnev, kuid arvutusterohke “Biodiisli tootmine”.

Image
Ülesannete meeldivuse diagramm

Kokkuvõttes osutusid tänavused ülesanded keskmisest lihtsamateks ning meeldivamateks: lahendatavus 11. klassi arvestuses oli 51% ning 12. klassis lausa 63%! Märkimisväärne on ka, et 12. klassi arvestuses moodustasid esineliku vaid neiud (Liisa Pata, Lisette-Liis Loorits, Anette Kipso ja Ulla Inger Veri), mis on keemiaolümpiaadi ajaloos teadaolevalt esmakordne, kuid igal juhul vaid meeldiv ja loodetavasti nooremaid keemiahuvilisi neide innustav sündmus. Lõpetuseks tasub ka mainida, et koguni viie ülesande puhul suutis vähemalt üks õpilane lahendada ülesande maksimumpunktide peale, mis on igal juhul lõppvooru raskusastet arvestades suur saavutus.

Klasside arvestuses on käesoleva aasta keemiaolümpiaadi võitjad:
9. Klass: Karl_Robin Koppel, Gustav Adolfi Gümnaasium (õpetaja Katrin Soika);
10. klass: Kaarel Toomet, Nõo Reaalgümnaasium (õpetaja Aivar Vinne);
11. klass: Karlis Suvi, Tallinna Reaalkool (õpetaja Andrus Kangro).
12. klass: Liisa Pata, Tallinna Reaalkool (õpetaja Martin Saar);
Väärib tunnustust, et Kaarel Toomet, Karlis Suvi ja Liisa Pata võitsid lõppvooru ka eelmisel aastal.

Täielikud tulemused koos ülesannete ja lahendustega leiab Tartu Ülikooli teaduskooli lehelt.

Keemiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos keemia instituudiga. Olümpiaadi toetas ka professor Nadežda Kongi, kes jagas neidudele enda brändi Ontic minerals meeneid.

Image
keemiaolümpiaadi pilt

 

 

Roostevabad torud

Taavo Tenno: Kui reovette satuvad ohtlikud lagunematud ühendid

Kliimaministri visiit Tartu Ülikooli

Kliimaminister Kristen Michal külastas Tartu Ülikooli

Päikesepaneelid

Enn Lust ⟩ Teaduste tippkeskus: teadusest rakenduste ja hariduseni